Форумы

Вопросы и мнения об автомобилях

Техника

Модификации и тюнинг

Мототехника

Другие типы транспортных средств

Другие форумы

Автоспорт

ТЕМА: ELEKTRIAUTODE ROHEÖKOMÖKO OFFTOPIK: CO2, KLIIMA, P

22:00 05.07.2021
wb (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
"SF6 on asendamatu kõrgepingelülitites – see suudab ainsa olemasoleva lahendusena blokeerida elektrikaare tekkimise kõrge pinge juures."

Tavaline vale. "SF6 alternatives" otsingusse panna poleks mingi kunst, aga kui postulaat tõekspidamistega sobib, siis milleks..
SF6 on võimalikest mitte ainus, vaid odavaim. Kasutatakse teda, kuna see pole keelatud. Keelatud ta siiani pole, kuna SF6 osa kliima soojenemises arvatakse olevat vaid 0,2 prossa.
10:46 06.07.2021
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
https://www.err.ee/1608268236/pelletitoostus-voib-sattuda-el
-i-kliimavaidluste-keskpunkti


Endiselt suur lootus, et see rohepesu osa kaob ära, mis meil hävitab liike kõige rohkem hetkel.

Tore uudis oli lugeda, et liitiumit ei kaevandata ookeani põhjast vaid filtreeritakse andmekeskuste jahutusveest välja, tänud Markole selle viite eest.
Siiski jään skeptiliseks veel ja kardan, et rohelise elu eesmärgil minnakse ikkagi ühel hetkel planktoni elukeskkonna kallale ja siis olemegi suht prses. Üksi mets ei suuda nii palju hapnikku toota, kui ookean seda praegu teeb.
17:27 07.07.2021
Kärss
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
# aga kui postulaat tõekspidamistega sobib, siis milleks.

Milleks järjekordsed väljamõeldised? Mis postulaadid ja tõekspidamised, kui kirjutatakse selgelt, et võhik ega tunne teematki? Kui tunned paremini, kirjuta põhjendatud vastulause, mitte ära reklaami oma tarkusi lihtsalt autofoorumis.

# Pane omale puhas anum räästa alla ja vaata peale vihma, palju seal liiva,
# mulda ja killustikku on.

Tänan, võtsin hüva nõu kuulda, aga kuna meid ei huvita praegu veekogude sade, tegin pildid hoopis pindade pealt, mis teoreetiliselt peaks püsima puhtad (vihm), aga praktika paraku erineb, on alati erinenud. Paneele pole mõtet näidata (sest neid peab ju regulaarselt puhastama:), aga vaatasin, et hoovis peaks olema päris heaks näiteks autod, mis nüüd kevadel ja suve hakul sõitnud ei ole. Kõik autod pesen alati puhtaks peale talve (tavaliselt aprillis). Mai alguses oli siin ka viimane kevadvihm. Mitte piiskagi vahepeal, millele järgnes jaanipäevatorm (umbes tunnine vihmasadu). Pärast seda jälle täiesti kuiv kuumaperiood (klaasidele sadenenud udu/kastet on küll olnud). Ja nagu tellimise peale tuli eile õhtul maha selline padukas, et kogusin maja katuse ühelt külje pealt paar kantmeetrit kastmisvett, ehk siis peaks olema üsna ideaalne "survepesu" igasugustele pindadele. Esimene pilt on tehtud üleeile ja teine pilt samast kohast on tehtud täna, kuna vihma sadas eile pimedani välja.

1-2 piltidel on maastur, enne ja pärast vihma, viimane sõit oligi aprillis peale pesu selle koha peale, kus praegu seisab, kaugel kõigist puudest.

3-4 piltidel on ühe universaali katus (horisontaalpind) enne ja pärast vihma, samuti kaugel kõigist puudest, sama koha peal seisnud umbes mai algusest.

5-6 piltidel on teise universaali katus (horisontaalpind), sõitis viimati märtsis ja pestud täpselt sama koha peal aprillis, puudest paari meetri kaugusel (sellest ka sodi katusel).

7-8 pilt on puust umbes meetri kaugusel seisvast autost, aga kuna tuul oli puu poolt, siis sellepärast see esiklaas ei saanud otseselt "survepesu", vaid ainult tundide viisi tavalist vihma peale seda, kui torm üle oli käinud. Kusjuures klaas sai märtsis veel vahatatud, et sodi kinni ei võtaks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, vihm pesi puhtamaks nii esiklaase kui ka horisontaalseid pindasid, aga kas peale vihma (kusjuures ülitugevat "survepesu"!!) on nüüd need pinnad puhtad? :D
Või nii vähene mustus ei mõjutagi paneelide tootlikkust? Ei ole iroonia, sest ma ise ei tea vastust ja mõne % tootlikkuse puudujäägi korral nõustuks täielikult, et nende pesemine ongi mõttetu vähemalt väikese kodupaneelipargi puhul.
20:06 07.07.2021
Ontario Solar Installers (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
22:02 07.07.2021
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Äärmiselt kitsalt ühes kohas tehtud test, mitte globaalsemas võtmes mõtlemine. Lisaks ei ole vihmad siiani paari nädala vanust kajaka väljaheidet ei värvi ega klaasi pealt maha loputanud... kahtlustan Fukushima kajakate sissetungi, normaalsete kajakate oma oleks pidanud esimese vihmaga lahkuma siinse kirjelduse järgi.
"Minul kodus" on ka muidugi omaette hea ütlus, sest pärispäiksepargid on ikka ruutkilomeetreid suured ja sellistes kohtades, kus vett pole kilomeetrite raadiuses saada ehk tuleb kohale vedada, sest seda isegi ei tule taevast alla. Mina raiun praegu siin just nende koha pealt, mitte see, et mõnel tegelasel katuse peal on paneelike LED pirni põletamiseks.

EDIT: Eelmise lingi kohta on muidugi tore see, et seal all nurgas hüppab iga natukese aja tagant aknake püsti " SisestaLambiNimiSiia tellis just hunniku paneele" Äärmiselt tõsiseltvõetav leht peab ikka olema, mis müüb asju nii mis mühin ja samas taktis nagu suvaline robotleht, mis bensiini või elektrisäästjaid müüvad. Pidin selle nägemiseks muidugi pop-up blockeri suisa kinni keerama.

Изменено 7.7.21 22:09.

23:42 07.07.2021
Kärss
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
See "minu kodu" on teadlik valik. Arnise või punktikese kodus ongi kindlasti teisiti, sest see tekkiv õietolmu kogus sõltub peale õietolmu enda tekke (õistaimed:) veel väga paljudest muudest asjadest. Ka nt "märjamaal" on tõenäoliselt lood paremad vihmaga kui mul siin mere ääres. Ainult et endale päikesepaneele ostes pole just väga palju kasu teadmisest, et keegi teine elab kusagil, kus elusat loodust ümberringi pole, tolmu ei teki ja neid ei peagi pesema.

PS: ma olen tänu oma haridusele harjunud lugema mitte "tõestatud tõdesid", vaid erinevaid uuringuid, mis peaaegu kunagi ei kattu teineteisega sajaprotsendiliselt. Kui oled lugenud kümme sarnast uuringut ja süvenenud metoodikasse, suudad ka ise tabada probleemi olemust ja panna omad huvid nende suhtes õigesse konteksti. Seda, muideks, teevad ka kõik nende uuringute läbiviijad, olgugi et nende isiklikud tulemused võivad paikneda ka kusagil äärmustes, mida nad neis uuringutes just kirjeldavadki. Selle "uuringu" tõsiseltvõetavust Deus juba kirjeldas... ma ei suutnud selle spämminfo taustal lehte väga kaua lahti hoidagi, sisuturundust oli seal kindlasti rohkem kui midagi muud:))
03:21 13.07.2021
Kärss
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Täna sõnastati eri väljaannetes erinevatel viisidel uudist, et rattad ei ole rongi oodatud ja kes rattata ei saa, sõitku ühistranspordi asemel parem autoga.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/93983317/otsustatud-edaspi
di-tuleb-rongiga-reisides-osta-jalgrattale-eraldi-pilet-valk
a-soites-tuleb-ratta-eest-valja-kaia-8-60-eurot


https://epl.delfi.ee/artikkel/93989009/elroni-uus-kord-kusid
a-rongis-ratta-eest-raha-tekitab-pahameelt-nii-soitjates-kui
-poliitikutes


https://epl.delfi.ee/artikkel/93989237/juhtkiri-elron-valis-
lihtsa-aga-vale-tee


Tsiteerin mõned lõigud.

# Lisavagun tähendaks kümnetesse miljonitesse ulatuvat investeeringut.

Usas kohtab sageli ühistranspordi küljes rattahoidjaid. Omahind peaks peaks jääma alla soti. Kümned miljonid vaguni eest on samas kontekstis veidike absurdne ja kindlasti mitte keskkonnasõbralik.

# Tallinnast Tartusse sõitmine ühes rattaga tähendab seega umbes 16 eurost väljaminekut.
# Seega tuleb üksinda ökonoomse autoga selle otsa läbimine rahakotile valutum.

Kahekesi juba väga oluliselt valutum. Rääkimata autos viiekesi sõitmisest nii, et rattad taga rattahoidjas.

# piiratud mahutavuse puhul tuleb mõista, et ratastool või lapsevanker on
# hädavajalikud, jalgratas tihti aga pole.

Aga see, kelle jaoks ratas on rongi kasutamise võimalikkuse eelduseks, sõidab edaspidi autoga, mis on lisaks ka soodsam.

# Rattapilet ei kehti kokkupandava raamiga rattale, mis on kokku pakitud;
# rattale, mille kõik rattad on läbimõõduga alla 25 cm (nt minitõukeratas).

Mulle meeldib see nn tagauks, sest järgmiseks ostetakse omale siis suvalise ratta asemel lihtsalt kokukas ja seal, kus on välja ehitatud kergliiklusteed, paari km kauguselt rongijaama tulija jaoks on ka tõukekas ikkagi variant jalutamise asemel. Aga need, kelle koju läheb kruusatee või pinnasetee juba kümmekond km rongijaamast, neid see ei aita. Nagu ka autostumispoliitika puhul, et lahendatakse probleeme, nägemata nende põhjuseid. Ja seejärel tegeletakse tagajärgedega põhjuste asemel, sest tegelejad ei kujuta ise ettegi, milles need põhjused seisnesid, kuna tegeleja sõidab nagunii autos või elab üldse linnas ega teagi, miks teised inimesed rongi kasutavad.

Olen ka varem kirjutanud, et meie pere käis varasemalt mitu korda aastas Pärnu rongiga naise vanemate juures (st mitte Pärnus), sest rongijaamast oli ainult ca 18km jalgrattaga taluhoovini ja see oli paras distants ka lastele, oli olnud ka abikaasale ja tema vanematele kogu elu. Nüüd käime alati autoga, sest see on ainus valik, mis jäeti. Ei pea vist omama erilist fantaasiat, et aimata, kui paljude elu sellega peale peale keerati, kes samas raadiuses rongijaamast elasid, kelle jaoks jalgratas oli põhjus rongi kasutamiseks ja kes ainult kehitavad õlgu selliste rohepesuloosungite peale, et tulevikus saab railbaltikaga Pärnusse sõita.

PS: artiklite kommentaare lugedes saan aru, et tegelik probleem polnud mitte "rattad ei mahu ära", vaid hoopis need klounid, kes kasutavad rongi ratta vedamiseks Balti jaamast Lillekülla või Järvele ja võtavad sellega võimaluse kasutada ratast neil, kelle jaoks on see vajalik. Jälle rohkem inimesi sõidab edaspidi autodega, rattaid on rongis vähem, eesmärk on täidetud. Järgmiseks võidab ka mõni eraettevõtja, kellelt neid kümnemiljonilisi rattavaguneid hakatakse meie kõigi raha eest tellima...
23:41 13.07.2021
Kärss
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Tänane tulemus on loomulikult ka paar uut jalgrattavihkajate artiklit, aga lisaks vihkamisele suudeti ka linnakeskkonna teemadel midagi mõistlikku avaldada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94000241/60-kraadine-saun-huug
ab-jalge-all-tallinna-varsked-teeremondid-ei-arvesta-kliimam
uutustega
04:52 14.07.2021
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Kliimasse, kus on nüüdseks põhimõtteliselt 70 kraadine kõikumine aastas, ongi raske midagi peale killustiku maha panna.
21:46 17.07.2021
jee.kim (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
08:59 18.07.2021
. (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
kolmesilindriline mikromootor on janune ja saamatu justnimelt maanteel.

Mina ütlen vastupidi- maanteel öko ja linnas, pidevalt kohalt võttes ja kiirendades, janune. Enne oli renault kolmene ja nüüd psa toodang ja ning vahet ei ole- linnas aitab turbo janule kaasa, aga sõita osates on siiski võimalik ka ökotada. Ja mitte mootorile kahjulikult, vaid täitsa normaalselt.
Aga artikkel on hea ja selle kliimafriiginduse tagajärjed saavad ilmselt valusad olema. Kuid arvata võib, et kuskil on mõned nukujuhid, kes ametnikke suunavad, sest elu on näidanud, et mõtlemisvõimelist ametnikku pole olemas või siis jääb tema töö ja karjäär selles süsteemis üsna lühikeseks.
17:21 18.07.2021
M40 (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Sõidan ka kolmesilindrilise cng autokesega. No saab kõik sõidud tehtud ju niikaua, kui kiirendusvõistlusele ei lähe. Suurema kola transpordiks saab kõrvaltänavalt kaubiku minuti hinnaga rentida....
19:42 18.07.2021
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
# Siiski jään skeptiliseks veel ja kardan, et rohelise elu eesmärgil minnakse ikkagi
# ühel hetkel planktoni elukeskkonna kallale ja siis olemegi suht prses. Üksi mets
# ei suuda nii palju hapnikku toota, kui ookean seda praegu teeb.
Kui tunned muret vetikate kasvu üle, siis tasub üldisesse kliima temperatuuri tõusu üsna tõsiselt suhtuda. Mida soojemaks planeet muutub seda soojemaks veed muutuvad ja mingist temperatuurist alates hakkab see vetikate kasvu ja elutegevust pärssima. Optimaalne temperatuuride vahemik peaks olema 25-30C vahel, sealt üle läheb siis on juba kehvasti.
http://www.jlakes.org/config/hpkx/news_category/2016-03-22/1
-s2.0-S1364032115004839-main.pdf


Selle kõrval aga tasub tähele panna, et kõik vetikad ei ole võrdsed ning on küllaga neid, kes oma elutegevusega kahjustavad ülejäänute elutegevust. Niiet teel liiga kuuma veeni käime läbi ka olukorra kus on suures mahus toskiliste vetikate vohamist, mis mõjub vägagi negatiivselt kalastusele ja seeläbi ka meie söögilauale. https://phys.org/news/2020-10-algae-temperatures.html


Päikesepaneelidest jäi silma selline lahendus, mis on mitmel pool kasutusel ja mitmel pool kasutusele võtmisel: https://www.youtube.com/watch?v=DAEGNL56sEM
14:29 28.07.2021
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Tuleb vist sõnu sööma hakata, kui sõltumatud organisatsioonid tunnistavad elektrimasina rohelisemaks juba alates tootmistsüklist kuni lõpp-produktini:

https://www.err.ee/1608290934/keskkonnauhendus-elektriautode
-co2-emissioon-on-bensiiniautode-omast-marksa-vaiksem


Ei taha uskuda seda aga vist peab hakkama.
14:40 28.07.2021
jee.kim (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Ei usu, et on arvestatud u 3-4 akuga eluea jooksul....
21:55 28.07.2021
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Tundub, et tehakse ka edusamme tuulikutele enim ette heidetud murega: vanade tuulikute poolt tekitatud jäätmed.
Üks tootja vähemalt on välja töötanud täis lahenduse kuidas ümber töödelda vanad tuuliku labad uuteks: https://electrek.co/2021/05/17/wind-giant-vestas-says-it-can
-now-fully-recycle-turbine-blades/



jee.kim, ja kui mitu mootorit või mootori ümberehitust on sisepõlemismootoritega masinatel tavaliselt vaja, et 500 000 + kilomeetrit läbida? (elektriautode akud on võimelised üle selle vastu pidama, seniste näidete põhjal, mida netist leida võib)
21:58 28.07.2021
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
# juba alates tootmistsüklist kuni lõpp-produktini
Kust sa sellise asja välja lugesid? Võimalik, et ma kehv lugeja aga sellist asja päris välja ei lugenud. Seal kirjas, et tootmisest elu lõpuni vaates on elektriauto väiksema CO2 heitmega.
22:05 28.07.2021
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
See oli mu enda meelevaldne tuletus tekstist lihtsalt. Praegu tiksuvad teedel veel 80 ja 70 tehtud autod, enamus muidugi uuemad ja tekib küsimus, et kui hoida elus miskit antiiki, kas siis oled rohelisem kui särtsuka soetaja või mitte...
08:56 вчера
marita57
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Ma lihtsalt jätan selle siia...

"See tähendab sisuliselt seda, et kogu transport saab tulevikus olema ühistransport, osa sellest lihtsalt isiklikum ja nõudepõhine ja kindlasti on suund elektritranspordile."

Unustage ära autode omamine!
https://epl.delfi.ee/artikkel/94094493/yoko-alender-tervitag
em-julgelt-rohepooret-tulevik-on-uksnes-uhistranspordi-paral
t
09:40 вчера
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Noh, põhimõtteliselt kui ühistransport käituks nagu takso/bolt ja oleks odavam kui oma auto omamine, siis võib täitsa arvestatav osa ühiskonnast loobuda oma autost. Suurlinnadest kaugemal elavad inimesed väiksema tõenäosusega.
10:38 вчера
numbrite võlu (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Deusi viidatud artikkel rääkis elueast. Selles uuringus on keskmiseks elueaks arvestatud 18 aastat. Ehk siis nö vana fossiiliauto tootmise null hakkab pihta vanusest 18 aastat ja järgneva 18 aasta jooksul on tema saastamine suurem kui uuest peast ostetud elektrika saastamine 18 aasta jooksul.

Samast uuringust tuleb ka välja, et 1) plug-in'd jmt hübriidid ei anna säästu. Sääst tekib ainult siis, kui sõidud lühikesed ja aku on sõidu alguses nö silmini täis. 2) Igasugu gaasi pealt töötavad autod on samasuguse saastamisega kui bensiini ja diisliautod. 3) E-kütused looduse päästmise seisukohalt on enesepettus 4) vesiniku teema on säästev ainult 100% taastuvenergiat tootmiseks kasutades 5) Elektrikate suur võit tuleb samuti 100% taastuvenergiat kasutades. A'la sütt või põlevkivienergiat kasutades võitu ei ole. Elektriautode eeldus oli, et akud peavad kogu selle 18 aastat vastu ja vahetama ei pea.

Ridade vahelt lugedes ütleks, et järsk autode elektrifitseerimine tõstab saastamist esimese 10 aasta jooksul.

Maa päästmise nimel tuleb vähem tarbima hakata st tuleb vaesemaks jääda ja iive tuleb hoida negatiivne. Kui aasia, lähis-ida, aafrika hakkavad sama palju tarbima kui euroopa ja põhja-ameerika, siis tarbitavaühiku saaste vähendamine kasvõi kaks korda ei päästa maailma. Tuleb hakata tarbima sama palju kui vaestes aafrika ja aasia riikides. Siis ehk on lootust.
11:05 вчера
Deus
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Üks huvitav number veel juurde - 36,6.
See on inimkeha temperatuur.
Inimkeha eraldab soojust nagu üks malmradika ribi, umbes samas mahus siis.
30 aastaga on juurde tekkinud maailma 2 miljardit radikaribi.
11:17 вчера
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
numbrite võlu, sa oled liiga palju ridade vahelt lugenud ja ka tundub, et uuringut tiba valesti mõistnud.

Sisepõlemismootoriga autost on elektrisõiduk puhtam kaugelt ennem kui see 18 aastat eluiga.
Ka on seal välja toodud kuidas erinevate regioonide elektritoodang mõjutab kui "puhas" elektriauto on. Ning ei pea olema 100% taastuv, võit on ka segatoodangu korral. Lihtsalt 100% taastuva korral oleks võit suurem.

Mis tarbimise vähendamisse puutub, siis põhimõtteliselt on õige, et väiksem tarbimine tähendab väiksemat reostust.
Samas valides puhtamad/taastuvamad lahendused ei pea me tegelikult vähendama oma elukvaliteeti ning mõnel juhul ka ei pea vähendama tarbimist.
Ning iive ei puutu asjasse. Ei ole mingit põhjust propageerida ühiskonna väljasuremist planeedi "päästmise" nimel.

Kui puhtalt CO2 põhiselt vaadata, siis üsna väikesed muudatused elustiilis annavad juba päris kenasti mõju.
Näiteks Eestis on keskmise inimese CO2 jalajälg 17.7 tonni aastas. Ainuüksi elektriautole üleminek vähendab seda (Eesti tingimustes, ilma taastuvelektri paketita) 2 tonni jagu (keskmise liikleja kohta). Muutes elamise energiatõhusamaks säästad nii raha kui vähendad CO2 heidet.
Siin üsna viisakas kalkulaator mis aitab suurusjärke mõista (100% täpne ilmselgelt ei ole aga annab aimdust): https://www.wren.co/calculator
12:37 вчера
ei tasu ära (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
selle kalkulaatori abil otsustades oleks kõige parem saata kogu Eesti elanikkond 1,325 miljonit ja mõne veel peale Bangladeshi. Maailm säästaks 22,26 miljonit tonni CO2 jalajälge. Kõige parem oleks see 1,325 mi elanikku saata Bangladeshi veel jala. Säästaks veelgi rohkem.
13:00 вчера
numbrite võlu (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Nõus, et see see punkt tuleb varem. Nõus ei ole sellega, et liiga palju ridade vahelt. Kui oleks liiga palju lugenud, siis oleks elektriauto sünnist saati puhtam. Ei ole ju. Keskmise 10-15 tuh läbisõidu juures aastas tuleb säästupunkt umbes 10-12 aastaga.

Euroopa, Põhja-Ameerika tarbivad hetkel 4-5 korda rohkem per capita kui Aafrika, Aasia. Kui Aasia, Aafrika peaks hakkama sama palju tarbima kui Euroopa, Põhja-Ameerika kasvõi sama rahvaarvu juures, siis kogutarbimine kasvab maailmas vähemalt 20-25 korda. Selle kõrval praeguse saaste vähendamine 50% per tarbimisühik ei päästa midagi või siis ilmselgelt vähe.

15:57 вчера
labjakas (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
# Keskmise 10-15 tuh läbisõidu juures aastas tuleb säästupunkt umbes 10-12 aastaga.
Tundub, et selle lugemisoskusega on sul vaja vaeva näha.
Sellise keskmise läbisõiduga EU keskmise energia profiiliga oleks säästu punk 1-2 aastat. Eesti ja sarnase mustema energiaprofiili korral kuni 4 aastat.

Täiesti nõus, et Euroopa ja Põhja-Ameerika sarnane elustiil on väga pillav ja väga energiamahukas. Oluline aga on seal mitte see kui palju energiat per-capita tarbitakse vaid kui suur osa sellest energiast looduskahjulikult toodetakse. Kogu maailm vüib tarbida sama palju energiat nagu USA elanikud eeldusel, et kogu see energia tuleb täielikult taastuvatest allikatest ilma loodust kahjustamata.
Omaette teema täiesti on see, kas reaalselt õnnestub nii suur energia tootmine taastuvate allikate kaudu realiseerida.
Nagu ennegi ütlesin, ei ole mingit põhjust rahvastiku hävingut propageerida, ega ka ümber paigutamist. On tarvis tarbimist muuta lihtsalt. Sama/sarnase mugavusega variante on olemas ja tuleb juurde, mis tarbivad kas vähem energiat või kasutavad puhtamat energiat.
19:04 вчера
numbrite võlu (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
A'la 1,4 l mootor paiskab keskmiselt õhku 130 g CO2 1 km kohta. 10 tuh km kohta teeb see 1,3 tonni. Keskmine elektriauto tarvitab 16 kWh 100km. Euroopa Liidus on 1 kWh C=2 0,34 kg. 10tuh km puhul eraldub seega 0,55 tonni CO2. Põlevkivijaamast tuleva elektri puhul on see 1,9 tonni.

Aku tootmisel eraldub ca 8 tonni CO2. 8/(1.3-0,55)= 10 ja pool aastat. Põlevkivi puhul säästu ei ole, söe puhul ka mitte.
20:11 вчера
numbrite võlu (незарегистрированный)
Re: Elektriautode roheökomöko offtopik: CO2, kliima, paneelid jne
Sa jätad kütuse tootmise hetime välja ju arvutusest ;)
Võta nüüd õige need arvud sealt uuringust ja proovi uuesti. Kogu tootmise ja kütuse jne CO2 heide km kohta on sealt ju leitav.
ICE jaoks ~245 g/km
EV jaoks Euroopas ~80.
Peaaegu pool sellest on elektri tootmine. Kui EU keskmine on liiga puhas, siis võtame kolmekordse ning jääb ikkagi 245 g vs 40 + (3x40) = 160g
Ehk iga km kohta heidab EV ~90 g vähem. Ja see juba sisaldab kogu elutsükli heidet mõlema masina kohta.
Seega aastase 10k km läbisõidu jaoks oleks 900 kg VÕITU sisepõlemismootoriga võrredles.
(Kui seda uuringut vaadata, siis ~160g/km on ka Hiina puhul arvestuslik EV kulu. Hiina energiaprofiil on küllaltki söe põhine, nagu paljud pidevalt välja toovad.

Muide, Eesti keskmine aastane läbisõit on pigem 15k aastas, ehk siis säästaks pigem 1350kg aastas. (Maanteameti 2018 aasta statistika)

Для работы форума Вы должны разрешить печенья (cookies).

ПРАВИЛА ФОРУМА

Обращаем внимание на то, что при использовании форума необходимо соблюдать ограничения на добавление Контента, приведенные в пункте 7 Условий использования. Для уточнения и дополнения таких ограничений Управляющий ввел следующие Дополнительные условия использования форума:

ОТВЕТЬТЕ НА СООБЩЕНИЕ

Имя
Тема 
Фото + добавить фото
Сообщение
Открой клавиатуру

Хочу получить ответы   на э-почту:
Контрольный код
Введите код с картинки. Зарегистрированные пользователи не должны это делать.